KOOLITUSED  KURSUSED MEISTRITOAD

Läbi aastate olen kokku puutunud väga põnevate teemadega. Lisaks disaini õpetamisele olen koolitanud koolilaste konkursside juhendajaid, iluteeninduse töötajaid teemal välimus, stiil ja funktsionaalsus, muusikakoolide direktoreid funktsionaalse heli vallas ning kursuseid TTÜ inseneeria tudengitele. Üks mu lemmikuid on avalik esinemine, kus olen välja töötanud oma meetodi, mis aitab igalühel iseseisvalt oma talente arendada. Samuti on põnevad meeskonnakoolitused, kus tuleb loovalt inimesi koostööle meelitada. Kõige viimasem lisand on seotud mu doktoritööga, kus õpime tööriistu, millega haridust disainida.

Koolituse täpsem ülesehitus ja sisu tekib koostöös tellijaga. Iga juhtumi puhul ma küsitlen tellijat, mille tulemusena selgineb koolituse eesmärk nii minule kui vahel ka tellijale endale. See annab omakorda vabaduse pöörduda minu poole ka juhul, kui vajadused ei ole väga lihtsalt defineeritavad. Piisab olukorra või situatsiooni kirjeldusest ning koostöös sünnib selgus.

Foto: Mati Rautso

Konkurss Nodi juhendajate koolitus Jõhvi Kunstikoolis.

DISAIN, PROTSESS, TOOTEARENDUS

KLIENDID OMA KOGEMUSEST

Läbides disaini kursuse võin piltlikult öelda, et alguses sisenedes ruumi  oli minu arusaam disainist telefoniekraani suurune, väljudes 3D kino ekraani mõõtu (või siiski väiksem). Mis tähendab, et ikkagi piiratud, aga oluliselt suurem ja "ruumiline". Pildisuurendus käis vaevaliselt, kuna kunstnikuna on minu mõtlemine suundunud kunstispetsiifikast lähtuvalt. Väga raske oli mingil hetkel vahet teha ja hoida, sest probleemikeskne mõtlemine ajas segadusse, tekitas arusaamatust. Ma ei võtnud seda omaks. Osa sellest vaevalisest pildimuundumisest sai toimuda tänu koolipraktikale, kuna ise ülesannet välja mõeldes, ette valmistades ja läbi viies lugesin, vaatasin ja otsisin infot, mis aitas mul luua konkreetsust ja selgust uuele mõtteviisile. Siit hakkasid arusaamisniidid, mis tunnis kuuldud ja hiljem ise uurides tekkinud seosed kokku jooksma. Koolis ise tundi läbi viies mõistsin, et kõnnin üpris kevadisel jääl. Igal juhul andsin õpilastele edasi teadmist nõnda nagu ma ei oleks andnud disainikursust läbimata. Oli sündinud oluline vahe.

Mul on tõsiselt hea meel, et olen saanud rikkamaks ühe mõtteviisi poolest.

Jätkuvad tänud.

 

Kaili Angela Konno

Kunstiõpetaja

Eesti Kunstikoolide Liidu koolitusel osalejana tean, et Merike Rehepapp on oma loengutega disainiprotsessist õpetanud suure hulga inimesi teistmoodi mõtlema. Tema loengud on aidanud mõista ja luua tervikpilti mitte ainult disainist, vaid ka ratsionaalsest mõtlemisest, loogikast, inimestest, majandusest, loomingust. Sellise mõtlemise aluseks on tõdemus, et ühtegi asja või tegevust ei ole põhjust teha "lihtsalt niisama". Tuleb esitada õigeid küsimusi, tuleb uurida, tuleb läbi mõtelda, tuleb jagada mõtteid kaaslastega, tuleb kuulata spetsialiste ja kui järeldused ning analüüs on läbitud, siis võib tegutsema hakata. Mulle tundub, et Eesti vanarahva tarkused "Üheksa korda mõõda, üks kord lõika" ja "mitu pead on ikka mitu pead" räägibki disainiõppe põhialustest.

Mind on Merikese loengud väga mõjutanud ja edastan antud sõnumit ka noortele. Õpetajana näen, et noorel oleks vaja omandada selline mõtteviis, ükskõik, mis valdkonnas tulevikus ta ka ei tegutseks. Aeg on siduda erinevad õpitud ained ja elu  ja seda oleme õppinud Merike Rehepapi koolitustel! AITÄH!

 

Margit Mikk

Eesti Kunstikoolide Liidu juhatuse esimees

Kose Kunstikooli direktor, õpetaja

Merikese koolitus on "ahhaaa" efektide päev! Suurepärane rännak tööstusrevolutsioonist disaini tänapäeva, kus kõik saab selgeks ilmekate näidete varal. Kogu aeg on põnev ja pärast on hea tark olla :-)

 

*kohustuslik kõikidele õpetajatele.

 

Katre Savi

Eesti Disainikeskus

Avalik sektor, disainiharidus

"Disain on praktiline, eri valdkondi siduv inimkeskne loov protsess, mille käigus otsitakse paremaid lahendusi eksisteerivatele probleemidele, ” ütleb Martin Pärn, EKA strateegilise disaini professor.

Disainiprotsess hõlmab endas disaini koostisosi ja tegevusi ning nende kindlas järjekorras kasutamist lahenduse väljatöötamisel. Disain tegeleb tehiskeskkonnaga, seega on ka koostisosad millest räägime seotud keskkonna ja inimesega. Kuidas me ennast ümbritsevat mõistame ja loeme ning millega peab arvestama, kui meil on endal vaja midagi lahendada.

Protsessi jooksul otsime vastuseid kolmele põhiküsimusele:

 

MIKS?

KELLELE?

KUIDAS?

 

Protsessi tulemusena saadud lahendus ei pruugi olla esemeline, võib ka juhtuda, et just olemasolevad asjad on probleemiallikad. Või siis on lahendus hoopiski teenuses või selle parendamises.

DISAINIPROTSESS

probleem

lahendus

Kas ümmargune on ilusam kui kandiline? Oota, praegu on moes kandiline...

Roosa või sinine? Mulle meeldib sinine...

Puidust või kummist? Oh teeks kummist, keegi pole varem teinud...

Kas nuppu on ka vaja? Tead, teeme puutetundliku siis on nagu disain...

 

Väga sageli võib tänapäevatooteid vaadates seal taga sarnast dialoogi aduda.

Millest lähtudes aga leida õiged vastused küsimustele, mis kerkivad toodet kujundades ja arendades?

 

Toote kujunduse ja arenduse jooksul tegeleme ikka nende samade küsimustega.

Miks?   miks me teeme seda mida me teeme

Kellele?    kellele me teeme seda mida me teeme

Kuidas?    alles nüüd saame teada kuidas teha seda, mida on vaja teha

 

Tootearendusel on kaks põhilist lähenemisviisi. Ühel juhul on tegemist tehnoloogiatest ja materjalidest sõltumatu protsessiga ehk siis disainer lahendab talle püstitatud probleemi ning lahenduse juures võib vabalt valida tootmisviisid. Kuid oluliselt enam on levinud siiski materjali-ja tehnoloogiakeskne tootearendus. Ehk siis tegemist on kas mõne ettevõttega või näiteks käsitöölisega, kellel on juba oma piiratud materjalivalik ja tehnoloogia, mille piirides tuleb luua uusi innovaatilisi tooteid.

 

Kõikide kirjeldatud teemadega tegelen koolitusel vastavalt kliendi olukorrale ja vajadustele ning ennekõike lähtuvalt sihtgrupist kes koolitusele tuleb.

 

Seni kõige populaarsemad kooituste teemad, eraldiseisvalt ja kombineerituna:

AVALIK ESINEMINE

Kes on teist midagi sellist kogenud? Vaevalt küll. Avalikku esinemist kiputakse alatasa samastama teatris esinemisega. Ühiseid jooni muidugi on, kuid põhiline erinevus seisneb siiski vastutusel. Mille eest vastutab esineja? Kas eesmärk on autentselt kehastuda rolli ning vastutada vaid kõrge tehnilise taseme eest mängides ebameeldivat, kasuahnet ja ülbet ärimeest või vastutada intellektuaalselt ka sisu eest. Näitlejate puhul ei mõtle me ju kunagi, et nad ongi joodikud, küünilised ja lollid, kuna nad laval meie ees sellist rolli esitasid.

Väljaspool teatrit on lood teised. Kõik mis me avalikult teeme, räägime, kuidas liigume, saab osaks meie identiteedist, intelligentsist, isiklikust kvaliteedist ning loob meie personaalse kuvandi. Sellest lähtuvalt on ka nendel kahel juhul mõningad esinemisega seotud takistused erinevad, mis takistavad meie sooritust parimal ja täiuslikumal moel.

 

Miski nagu seob meid laval, võtab hinge kinni, käsi pole kuhugi panna, oma nime ei suuda meenutada. Need on kõik millegi sümptomid, mida peegli ees harjutamine ei kõrvalda. Oleks vaja teada, mis on tegelikud hirmu põhjused.

 

Kuid julge ja enesekindel esineja ei tähenda veel huvitavat esitlust. Vahel osutub kõige keerulisemaks ettekande sõnum. Mida ma üldse tegelikult öelda tahan ja kuidas seda mulle antud aja jooksul edastada? Kuidas üles ehitada paeluvat ja põnevat esitlust, mida selleks vaja on?

 

Antud koolituse eesmärk on tutvustada tööriistu, millega oma esinemisoskusi iseseisvalt edasi arendada. Kuidas positsioneerida ennast ja publikut ning milliste parameetrite alusel langetada esinemisega seonduvaid otsuseid.

 

Koolituse kulg ja sisu sõltub tellija erisoovidest ja vajadustest.

Teatris lõpeb etendus, tohutu aplausiga. Vaikuse saabudes tõuseb publiku seas käsi, on küsimuste aeg. "Aga härra Hamlet, millele toetudes te seda kõike meile räägite? Kus on statistika? Ja miks Te üldsegi arvate, et teie poolt pakutav mõtteviis on meie ajastul veel kehtiv?" küsib hääl rahva hulgast.

Teame ju, et üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna. Mis juhtub aga siis, kui pildile heli lisada. Meenutagem siinkohal tummfilmi, isegi juba siis ei kujutanud keegi, et võiks täitsa tumma filmi vaadata vaid palgati pianist tausta looma. Et mõista, kas vaadeldaval pildil on rõõmu -või murepisarad, piisab vaid minoorsest või mazoorsest helistikust.

 

Heli võib olla nii kutsuv kui peletav samal ajal, kõik sõltub eesmärgist, keda see heli peaks kutsuma ja keda peletama. Sageli kuuleme heli palju enne, kui näeme helitekitajat, kui me seda viimast üldse silmata jõuame. Teinekord kuuleme vaid kohvimasina raginat ja meie suu täitub kohviootusest süljega. Seega pole pildi kohalolu mitte alati vajalik, heliridade vahel on väga palju informatsiooni. Ja kui nüüd mõelda pildist mis räägib rohkem kui tuhat sõna, siis heli tõenäoliselt ületab selle informatsioonihulga.

 

Heli on võimas kommunikatsioonivahend ning samas üsna alahinnatud. Heli ja muusika võivad olla aga efektiivsed vahendid eri probleeme lahendama. Me võime keskkonda kujundades kasutada kuitahes võimsaid visuaalseid vahendeid, kuid sageli on helitaust kui kirss tordil, mis muudab kontseptsiooni tervikuks. Teisisõnu, pildi ja heli koosluse analüüs aitab meil võimalikult lähedalt kasutajat ehk vaatajat kõnetada. Kas seda siis mõnda keskkonda luues või oma ideid publikule esitledes.

 

Koolitusel me uurime helide mõju ja kooslust seoses keskkonnaga, kuidas rakendada heli kui ühte tehnoloogilist vahendit probleemilahendusprotsessis. Millised väljundid oleks veel mõeldavad muusikule kontserdivälises tegevuses, kuidas teha koostööd eri distsipliinide spetsialistidega keskkonnakujunduse kontekstis jpm.

FUNKTSIONAALNE HELI

NODI KOOLITUS: KUIDAS SOKI SISSE DISAINI KUDUDA

NODI ehk Noored Disainivad on Kunstikoolide Liidu poolt ellukutsutud kooliõpilaste disainikonkurss, liidu esimehe Margit Mikk'u eestvedamisel. Konkurss on mõeldud koostöö arendamiseks eesti ettevõtjate ja noorte õpilaste vahel, et üheaegselt õpetada disainerlikku mõtteviisi ning motiveerida õpilasi reaalse tulemuse väljatöötamiseks.

Juba teist korda toimuv konkurss oli seekord suunatud koostööle SUVA sokivabrikuga ja organisatsiooniga KOOLITANTS. Suva kui tootja ja koolitants kui üks lõpptellija lõid huvitava koosluse, kus tuleb arvestada nii tehnoloogilise võimekuse kui telliija eripäraga.

NODI koolitus oli suunatud kunsti- ja üldhariduskoolide õpetajatele, Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Koolituse eesmärk oli anda infot ja teadmisi õpilaste juhendamiseks disainiprotsessi läbimisel.

Koolitusel käsitleti:

  * mis on disain

  * kuidas seda rakendada

  * kuidas õpetada

  * kuidas on disain sokkidega seotud

  * mida on vaja teada ja teha enne kui soki

    kallale asud

  * protsessis kasutatavad meetodeid

  * kuidas juhendada õpilasi seatud eesmärgini

Koolitus oli põhiosas teoreetiline mõnede praktiliset harjutustega.

 

ERITELLIMUSKOOLITUSED

Koolitus iluteeninduse sektorile.

Koolitus käsitles analüüsi, kuidas esteetiline visuaal pärineb kõigest hoolimata siiski funktsioonist. Kõige enne on vajadus, siis tuleb alles vorm, värv, materjal ja lõhn.  Visuaal kommunikeerib meile vajadust, kuuluvust, maailmavaadet, eriala, maitse-eelistusi ja veel palju tunnetuslikku, mida sõnastada keeruline.

Iluteeninduse seisukohalt aga vaadatuna tuleks osata seda kõike planeerida. Seatud eesmärgile järgneva analüüsi põhjal teatakse mida on vaja, et kommunikeerida soovitud sõnumit ja funktsiooni.

VÄLIMUS, STIIL JA FUNKTSIONAALSUS